You are currently viewing ERR: “Spordipühapäevas” räägiti taaselustatud Eesti kelguspordi väljavaadetest

ERR: “Spordipühapäevas” räägiti taaselustatud Eesti kelguspordi väljavaadetest

Eelmise aasta lõpus taaselustatud Eesti kelguspordi liit on tänu Eesti lipu alla kolinud Darta Zuntele saanud uue hoo ning sihib 2026. aasta olümpiamänge. Vikerraadio saates “Spordipühapäev” käisid liidu väljavaateid tutvustamas Marek Seer ja Freddy Tomingas.

Eelmise aasta novembris otsustas Läti kelgusportlane Darta Estere Zunte kolida Eesti lipu alla ning on oma otsusest alates saavutanud erinevatel rahvusvahelistel võistlustel mitmeid häid kohti, sealhulgas kaks Euroopa karikavõistluste teist kohta.

Et Zunte saaks enda uut kodumaad esindada, oli vaja Eestis moodustada kelguspordi liit. Üldsusele koroonaviiruse tõttu tuntud Marek Seer ja bändi Must Hunt laulja Freddy Tomingas ütlesid “Spordipühapäevas”, et alaliit sihib 2026. aasta olümpiamänge ning proovib suurvõistlusteks Eesti koondise välja panna.

“Darta valmistub ette järgnevateks hooaegadeks ja 2026. olümpiamängud on tema jaoks silme ees,” ütles Seer. “Kelgutamise pooles on meil täna plaanid väga selged, rahvusvaheline kelguliit on oma õla pannud ja ootab meie poolt viit sportlast, keda me saaks juba sel sügisel saata rahvusvahelise kelguspordiliidu treeninglaagritesse. Nende puhul on meil see eesmärk panna välja meeskond, et olla 2026. olümpial kohal ja Eesti eest võistelda.”

Alaliidu peasekretär Tomingas täpsustas, et alaliit otsib juba varasema füüsilise ettevalmistusega sportlasi erinevatelt spordialadelt, kuid alaliidu kaugem eesmärk on ka noortega pihta hakata.

“Maailma ja varustuse mõistes on tingimused läinud palju võrdsemaks, kui need kunagi varem olid. Kelgud on on ikkagi maailma kelguföderatsiooni poolt taotletud ja markeeritud, see annab palju võrdsemad võimalused, mis tähendab, et kui me lähme välja trenni tegema ja saame lastele omad kelgud, siis nad on üsna võrdses seisus varustuse koha pealt,” selgitas Tomingas.

Freddy Tomingas Autor/allikas: Pressimaterjalid

Seer ütles, et Sigulda kelgukompleksi lähedus on Eesti alaliidule suure tähtsusega ning kompleksi võib kutsuda Eesti koondise kodubaasiks. Lisaks on alaliit pidanud läbirääkimisi Läti koondisega. “Treeninglaskumistel toimuv on nende treenerite poolt korraldatud ja kureeritud. Loomulikult mingil hetkel, kui konkurents tiheneb ja hakatakse rääkima kõrgetest kohtadest, võib-olla ka distantseerutakse sellest. Aga usun, et praegu saab hästi minema sellega,” ütles Seer.

Seer lisas, et näeb alaliidu potentsiaali kelguspordiga ka laiemalt tegeleda. See hõlmaks ka noorte varajast kaasamist. “Miks mitte juba sellest aastast vaikselt hakata liikuma selles suunas. Me praegune eesmärk on keskenduda viiele sportlasele, saada see grupp kokku ja välja panna. Ma usun, et on kandepinda. Alaliit on tegevuses, alaliit saab alati propageerida kelgusporti. Usun küll, et on tulemas noori ka, kellel tärkab see huvi. Ja mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem teadvustub see ka eestlastel,” ütles Seer, kes lisas, et alaliidu president Rein Esaul on suuresti Soome kelguspordi tegutsemiste taga.

Marek Seer. Autor/allikas: ERR

Sõnastades alaliidu väljavaateid, ütles Seer, et kõige selgem eesmärk on Darta Zunte esitused 2026. aasta olümpiamängudel Milanos ja Cortina d’Ampezzos. “Ala eesmärk kelgutamise vaates on see, et me suudaksime 2026. olümpiale meeskonna välja panna. See tähendaks seda, et vähemalt üks meeskelgutaja, üks naiskelgutaja ja üks kahekelk. Olla meeskonnavõistluses osaline, siis peaks ka naiskahekelgu välja panema. Kuuene tiim peaks vähemalt välja minema, see oleks ala eesmärk,” ütles Seer.

“Mida tahaks ülejärgmistel olümpiamängudel näha, on see, et oleme tõesti sunnitud korraldama korralikke rahvusvõistlusi. Et meil on kohalik konkurents nii tihe. Minu unistus oleks see, et enne 2030. olümpiamänge on meil vähemalt kümme meeskelgutajat, vähemalt sama palju naiskelgutajaid ja kahekelkusid, kelle osas peame juba valikut tegema hakkama,” lisas Seer.

Nii Tomingas kui ka Seer on ka varasemalt ise kelguspordiga tegelnud ning jäid erinevatel põhjustel 1998. aasta Nagano olümpiamängudel ukse taha. “Pean ütlema, et kripeldama jäi kõvasti, ikkagi sai kõvasti tehtud ja vaeva nähtud. Eriti selle lõpu juures. Pika peale on mul olnud ka võimalusi käia ka suurvõistlustel isegi kommenteerimas, Marek on mul abis käinud. Loomulikult huvi selle asja vastu pole kadunud,” ütles Tomingas.

Leave a Reply