Kelguspordi esimesed viited arvatakse ulatuvat 17 sajandisse kuid tõsisemalt hakati spordiga tegelema 19 sajandi keskpaigas Šveitsis, kus hotellide külalised hakkasid mägedes lumistel teeradadel kelkudega võistlema.
Tänaseks on kelguspordist saanud vaatemänguline, adrenaliini täis ja palju julgust nõudev ekstreemsport, kus kiirused on tõusnud kuni 140 km/h.
Eesti kelgusport, mis on olnud esindatud Lillehammeri ja Nagano olümpiamängudel, on peale sunnitud pausi taas liikumas kõrgemate eesmärkide suunas. Kelguspordi Föderatsiooni veavad endised tippsportlased ja toimub tihe koostöö maailmatasemel Läti Kelguspordi Föderatsiooniga.
Noorte kelgutajate kõrval on Eesti esinumbriks tõusnud Eesti päritolu Läti kelgusportlane Darta Zunte, kes sellest aastast võistleb Eesti eest. Tema tulemused noorteklassides ja juunioride seas ning edukas ja stabiilselt tõusvas joones kulgev hooaeg annab meile võimaluse rääkida temast kui 2026 ja 2032 aasta olümpiamängude medalilootusest.
Noorte kelgutajate kõrval on Eesti esinumbriks tõusnud Eesti päritolu Läti kelgusportlane Darta Zunte, kes sellest aastast võistleb Eesti eest. Tema tulemused noorteklassides ja juunioride seas ning edukas ja stabiilselt tõusvas joones kulgev hooaeg annab meile võimaluse rääkida temast kui 2026 ja 2032 aasta olümpiamängude medalilootusest.
